Jumalanna Aphrodite

Aphrodite on Vana-Kreeka armastuse-, viljakuse- ja ilujumalanna. Legendi järgi on Aphrodite merevahust sündinud ning isegi ilujumalanna nimi tuleneb sõnast "aphros", mis tähendab merevahtu. Aphrodite pühadeks sümboliteks on tuvid, pärlid, roosid ja merekarbid. Armastusejumalannal oli ka oluline roll Trooja sõjas. Tülijumalanna Eris algatas vaidluse kolme jumalanna vahel, kelleks olid Athena (tarkus), Hera (vägi) ja Aphrodite (armastus), visates nende sekka kuldse õuna, mille peale olid kirjutatud sõnad "kõige kaunimale". Jumalate kuningas Zeus määras sureliku nimega Paris tüli lahendama ning lasi mehel otsustada, millisele jumalannale ta kuldse õuna kingib. Võistluse võitis Aphrodite, kes pakkus Parisele vastutasuks õuna eest maailma kõige kaunimat naist. Maailma kauneimaks naiseks osutus Trooja Helena, kes aga oli juba abielus Trooja valitseja Menelaosega. Kui Paris ja Helena koos Troojast põgenesid, siis puhkeski kahe armastaja tõttu pikk ja ohvriterohke Trooja sõda. 

Pildil hoiab Aphrodite käes kuldõuna - maagilist väge, mida on omistatud Suurele Jumalannale endale. Vana-Kreeka müütidest näeme, kuidas koostöö Suure Jumalanna erinevate aspektide vahel katkes. Sisemisel tasandil tuleb meil need aspektid endas taas ühendada, sest me vajame nii väe-, tarkuse- kui ka armastusevõimet. Siiski elustab ja ülendab just armastuseaspekt, mida sümboliseerib jumalanna Aphrodite, ka meie sisemist väge ja tarkust.