Tähejumalanna Salme

Tähejumalanna Salme

E. M. Leppoja

Salme on Suure Jumalanna tarkuseaspekt, taevane tähetulv, kes ühendab meid kosmilise algkoduga ning kellest lähtuvad kosmilised kiired, mis toovad kaasa kogu universumi tarkuse ja tervendava Algallika valguse. Salme näol on tegemist ka endisaegse jumalannaga, keda veel natuke üle saja aasta tagasi igas Eestimaa nurgas austati ja armastati. Siiski ei nimetata teda alati Salmeks, sest setod näiteks kutsuvad Tähemõrsjat hoopis Kureneiuks ning seostavad teda mitte kana, vaid kurega, kes on paljudel rahvastel hinge sümboliks. Salme lauludes saab nähtavaks üks vaimse teekonna tähtsamaid eesmärke – puhastada meie sisemine mina ehk hing ning ühineda oma kõrgema mina taevaliku valgusega, mida laulus sümboliseerib täheenergia. Tähe laskumine toob kaasa valguskeha aktiveerumise ning Salme olemuse plahvatusliku avardumise. Salme laulus kirjeldatakse seda vaimset sündmust Tähe ja Salme pulmana, mis vaimsel tasandil sümboliseerib hinge valgustumist ning ülendumist kõrgemale teadvustasandile. Kurg sümboliseerib egiptuse mütoloogias Ba’d ehk hinge – ainulaadse isiksuse tähenduses. Kreeka mütoloogias seostatakse kurge Heraga, kes on samuti taevane jumalanna. Setodel esineb kurg lauludes sagedasti muinasjutulise tegelasena, kelle sünonüümiks on kuldneiu või kõrge neiu. Ta kannab peas kuldkübarat ja jalas vaskkingi, teda kimbutab salakaval talvik ehk tihane ning teda seostatakse ka kärjega. 

Tähed ja tähtedele kippumine on Eesti regilauludes üldse läbiv teema ning tähtede poole tõmbab eelkõige neid neidusid, keda meie mütoloogias ilmaneitsiteks või ilmatütardeks nimetatakse. Kuna ilm ei tähenda antud kontekstis mitte ilmastiku nähtusi, vaid kosmilist maailmaruumi, on ilmatütred eelkõige Suurest Tühjusest ilmuvad taevased naised või haldjad, keda budistlikus traditsioonis daakinidena tuntakse. Vahel kehastuvad need taevased naised ka inimeste hulka ning siis on nende ülesandeks vahendada Suure Jumalanna tarkust ja kohalolekut. Kuni nad pole veel enesest täielikult teadlikuks saanud, ei ole neil siin maailmas kerge ning sageli tunnevad nad end inimeste seas otsekui võõrsil, kippudes tagasi taevastele tasanditele ehk kõrgematesse dimensioonidesse – daakinide või kõrghaldjate puhastesse maailmadesse. Siiski proovivad nad Maa peal olles anda endast parima, et kõrgsageduslikke energiaid ka polaarsele olemistasandile ankurdada. See tegevus väljendub Loomislaulus pesa punumises ja munade munemises, samuti poegade jagamises. Eesmärgiks on rahumeelse ja küllusliku elukeskkonna loomine, kus on parimad tingimused nii õnnelikuks eluks kui ka vaimseks kasvuks. 

Eesti muistsete jumalannade kohta leiate rohkem infot Riina Grethiel Leppoja raamatust "Ürgilm, haldjad, jumalannad ja esivanemad"

Hind:

Tekst valgusesaar.comArray ( [0] => Array ( [lng_id] => 0 [lng_ord] => 0 [short_name] => GLOB [lng_name] => Globaalne ) [1] => Array ( [lng_id] => 1 [lng_ord] => 0 [short_name] => EST [lng_name] => Eesti ) [2] => Array ( [lng_id] => 2 [lng_ord] => 0 [short_name] => ENG [lng_name] => Inglise ) )