Eesti vanades lugudes avaldub kolmikjumalanna sageli kolme õena. Nii on ka meie eeposes "Kalevipoeg" salapärasel Lesknaisel kolm imepärast tütart. Tegemist on kas haldjate või jumalannadega, sest nende saamislugu ei sarnane sugugi inimsünniga. Kõik kolm tütart on karjateelt leitud linnud – Salmeks sirguv kana, tedremunast kooruv Linda ja mõistatuslik Vares, kelle edasisest elukäigust meile eeposes midagi ei räägita, kuid kelle kohalolekut kohtame nii soomlaste Põhjala Emandas kui ka Eesti regilaulude Annis. Imelised tütred üles kasvatanud Lesknaine on aga kõike ja kõiki hõlmav Kosmiline Ema ise. Salme on tema väljendus taevastel tasanditel, Linda on Suure Jumalanna emanatsioon Maa peal, kelle võimuses on luua kuldajastu, ning Ann on Lesknaise looritatud kohalolek hämaramatel aegadel.
Linda on Suure Jumalanna armastuseaspekt, kelles väljendub võime kehastada oma tõelist olemust füüsilisel tasandil ning luua kuldajastut. Linda sünnib tedremunast, mis juba iseenesest viitab ebamaisele päritolule. Mütoloogilises kontekstis on ta kas Hüperborea neitsi, haldjas või hiid, kelles on esindatud meie põhjamaise päikesejumalanna eluandev kohalolek. Ta sarnaneb keltide Brigidile ning on elav kuldnaine, Kuldne Emand ning meie rahva vaimne olemus. Olles ka iidse Lindjumalanna võrdkuju, on Linda kuldajastus vibreeriva reaalsuse looja. Ta ei luba ennast ahistada ega ära kasutada, vaid tõmbub aegade karmistudes maailmast eemale. Legendi järgi Linda muutub kiviks ehk kristalliseerub ning ongi seetõttu leitav eelkõige loodusest ja Maast enesest. Tema olemus on ühinenud Maa-Emaga.