Jumalanna Brigidi väeripats

Brigid (Brigit/Brigitta) on keldi mütoloogias tule-, tervendus- ja viljakusjumalanna ning seppade, luuletajate ja käsitööliste kaitsja ja patroon. Tema nimi tähendab keldi keeles tugevust ja jõudu. Brigid on tuntud ka kui kolmikjumalanna, esindades naise kõiki kolme püha aspekti – Neitsi, Ema ja Teadmanaine/Vanaeit. Valgusjumalannat Brigidit austatakse 1. veebruaril ning seda püha kutsutakse keltide seas "Imbolciks". Imbolc märgistab varase kevade algust ning pika pimeda talveaja lõppu. 

Brigidi nimeline jumalanna oli iirlaste jaoks väga tähtis ning väidetavalt austati seda jumalannat Briti saartel juba enne keltide saabumist. Kes seal enne kelte elas, ei ole teada. Iirlased ise usuvad, et need olid haldjad, aga tegelikult võis see rahvas kas rohkemal või vähemal määral olla seotud meie kaugete esivanematega, kes keltide tulekuga seoses idapoole taandusid. Brigid oli keltide jaoks nii võimas jumalanna, et nad austasid teda jäägitult, kummardades tema iidset väge. Katoliku kirik kanoniseeris Brigidi ära ja tegi sellest paganlikust jumalannast Püha Brigidi. Iirlased ei võtnud aga kunagi päriselt omaks, et nende Brigid on lihtsalt pühak, vaid pidasid teda ikka samaväärseks Neitsi Maarjaga. Kuna Brigidi püha oli Briti saartel väga elujõuline, siis ühendas katoliku kirik selle 2. veebruariga, millest sai Neitsi Maarja puhastamisepäev ehk rahvakeeli – küünlapäev. Küünaldega puhastamise rituaalid sobitati samasse energiamustrisse, mida oli varem täitnud paganliku Brigidi päeva tähistamine ning mis tegelikult märkis kevade eelaimdust. Huvitav on see, et ka Eestis on küünlapäev rahvakalendris selline päev, mida seostatakse naistega. See on naistepüha, kus naised ei tee tööd, vaid käivad külas ja kõrtsis ning mehed teevad naiste töid. Juuakse ka punast jooki, et anda endale nooruslikumat väljanägemist. Kõik need viitavad vanadele Jumalanna austamisega seotud kommetele. Huvitav on ka see, et Brigidi ehk tule- ja viljakusejumalanna mõju oli väga tugev mitte ainult Briti saartel, vaid ka Skandinaavias. Eestis kehastab sedasama energiat Suure Tõllu naine Piret. Katoliku kirik tundis end ohustatuna ning kanoniseeris Brigidi ära ka Skandinaavias, kandes tema energia üle Vadstena kloostri asutanud Püha Brigittale. Nii hakati ka Skandinaavias austama pühakut, kes asendas endisaegse jumalanna. Kuna just Pirita oli muinasajal väga tugev Jumalanna kultuse paik, siis rajati siiagi võimas klooster birgitiinidele, mis põletati maha Liivi sõja ajal. Vana kloostri varemad on aga siiamaani alles ning ka birgitiinide klooster on uuemal ajal taastatud.