Lõppeesmärgita teekond; Šambhala. Sõdalase püha tee ja Läbilõikamine vaimsest materialismist

See raamat on kindlasti üks sääraseid väärtuslikke ja elumuutvaid teoseid, mida me vaimse praktikuna võiksime võtta kaasa retriiti või üksikule saarele. Sellest raamatust tulvav toetus on ammendamatu. Tegemist on teosega, mille iga sõna on laetud vaimsest energiast ja ülendavast väest ning mida lugedes kogeme olulisi taipamisi ja sügavaid tõdesid nii ümbritseva reaalsuse kui ka vaimse teekonna kohta. "Lõppeesmärgita teekond" suhtleb lugejaga unikaalsel viisil, avardades meie tajumisvõimet ning avades meie sees uksi, millest meil seni aimugi polnud. See tänasel päeval vägagi aktuaalne raamat ilmus inglise keeles esmakordselt 1981. aastal ning põhineb 1974. aastal toimunud ajaloolisel seminaril, mil Trungpa Rinpotše tutvustas esimest korda lääne õpilastele tantrat ehk vadžrajaana budismi õpetusi. Naropa Instituudi esimesel suvesessioonil oli kuulajaid kokku 500–600 inimest ning loengud hõlmasid peaaegu kõiki tantristliku teekonna võtmeaspekte, ehkki enda sõnul pakkus Trungpa Rinpotše pigem "kaarti" kui juhiseid vadžrajaana praktiseerimiseks. Siiski tutvustab ta selles raamatus tõelist tantrateed kaasaegses võtmes, mis muudab paljud muidu raskesti mõistetavad õpetused arusaadavaks. Edasijõudnud praktikud saavad seda raamatut lugedes osa kõige kõrgematest õpetustest, kuid ka algajate jaoks avaneb värvikas, kutsuv ja pöörane tantristlik maailm. Ikka ja jälle rõhutab Trungpa Rinpotše vadžrajaana õpetustes peituvat määratult suurt väge ja pühadust ning juhib tähelepanu ka väärarusaamadega kaasnevatele ohtudele, mille kohta jagab põhjalikke selgitusi. Tema sõnumiks on, et tantra teele asudes saab väga oluliseks õige vaade – eelkõige oma mina olematuse mõistmine – ja puhas kaastundlik motivatsioon. "Tantra" definitsiooniks on antud kontekstis eelkõige "jätkuvus" – niit või lõng, mis läbib katkematult kogu meie teekonda. Teised olulised teemad hõlmavad mandala olemust, abhišekat ehk väestamist, kriijajoogat, vadžrameistri tähendust, kujustamist, viit buddha perekonda ja emotsioonide transformeerimist, valgustumisele viivat "kolme keha" kontseptsiooni, tantristlikku maagiat ehk nelja tüüpi siddhisid ning ka sissejuhatust kõrgeimatesse jaanadesse, nagu anuttara jooga ja maha ati ehk dzogchen.

Tagakaane tekst:
"Kui me räägime tantristlikust traditsioonist, ei räägi me mängimist seksi, agressiooni ega nähtumusliku maailma värvidega. Inimesed on projitseerinud vadžrajaanale rohkelt erinevaid ideid, seostades seda metsikuse ja vabadusega. Kuid vadžrajaana õppimine tuleks rajada väga tundlikule, selgepiirilisele, tavalisele ja tõelisele aluspõhjale. Vastasel juhul oleme eksinud. Vadžrajaana õpetused on erakordselt pühad ja teatud mõttes ligipääsmatud. Paljud põlvkonnad budiste on näinud suurt vaeva ja panustanud määratul hulgal energiat tantra praktiseerimisse. Seetõttu tuleb meil hoolitseda, et meie õpingud ei muutuks pelgalt kaubaks supermarketis."

Põhinedes Chögyam Trungpa loengutel, mis toimusid Naropa Instituudis 1974. aasta suvel, tutvustab see raamat lugejale tantra põhimõtteid, mis tuginevad meditatsiooni praktiseerimisele ning viivad minatuse avastamiseni. Trungpa Rinpotše pakub vahetut ja kogemuslikku pilti tantristlikust maailmast, selgitades iseenesest eksisteeriva energia tähtsust, mandala printsiipi ja erinevust budistliku ja hinduistliku tantra vahel, rõhutades budismi mitteteistlikku aluspõhja. Raamatus käsitletakse ka õpetaja rolli ja tantristliku ülekande tähendust. Olles kirjutatud pigem budismi õpilase, mitte õpetlase jaoks, demüstifitseerib "Lõppeesmärgita teekond" vadžrajaana õpetusi, afirmeerides samal ajal selle iidse õpetuseliini väge ja pühadust.

***

Eksisteerib üldinimlik algupärane tarkus, mis võib aidata leida lahendust maailma probleemidele. See tarkus ei kuulu ühelegi kultuurile ega religioonile, ehkki seda võib leida kogu ajaloo vältel paljudest traditsioonidest. Chögyam Trungpa nimetas sellist tarkust sõdalase pühaks teeks. Püha sõdalane ei valluta maailma vägivalla ja agressiivsusega, vaid leebuse, julguse ja enesetundmise abil. Sõdalane avastab inimelus peituva algupärase headuse ning kiirgab seda headust väljapoole, et tuua maailma rahu ja meeleselgust. Sellest räägivadki Šambhala õpetused ning käesolev raamat on tutvustanud neid laiale ja tänulikule lugejaskonnale enam kui kolmekümne aasta jooksul.

Chögyam Trungpa sõdalane on äärmiselt lummav kuvand, kuna kehastab igas vaimses traditsioonis südamelähedaseks peetud väärtusi. Peamine juhis käesolevas raamatus – olla igal hetkel ehe – lubab meil avastada kõiges olemasolevas peituvat võluväge, mis muutub nähtavaks siis, kui sünkroniseeritud keha ja meel aitavad meil häälestuda asjade loomulikule korrale.

Raamat "Šambhala. Sõdalase püha tee" annab selge ülevaate meditatsioonipraktika tulemuste kohta ning näitab, kuidas mediteerimine on jõuallikaks nii igapäevaelus kui vaimse kasvu teekonnal.

***

Selles teoses, millest on saanud kaasaegse vaimsuse klassika, käsitleb Tiibeti meditatsioonimeister Chögyam Trungpa kõige levinumat lõksu, mille ohvriks võib langeda iga vaimsel teel kulgeja ning mida ta nimetab vaimseks materialismiks. Autor näitab, et on laialdaselt levinud inimlikuks kalduvuseks näha vaimsust "enesearengu" protsessina – see on impulss arendada ja täiustada oma ego, ehkki ego algupärane olemus on tühjus. "Probleem seisneb selles, et ego suudab kõik enda kasuks pöörata," ütles ta, "isegi vaimsuse." Chögyam Trungpa läbilõikavad ja kaastundlikud õpetused aitavad meil üles ärgata enesepettusest ning avavad meie ees palju säravama reaalsuse, pakkudes tõelist ja rõõmuküllast vabanemisteekonda, millega vältimatult kaasneb ka lahtilaskmine oma egokesksest minast ja selle täiustamise nimel töö rügamisest. See on sõnum, mis on peaaegu viiskümmend aastat kõnetanud õpilasi kõikjal üle kogu maailma ning mis mõjub ka tänapäeval uudse ja värskena.

"Vaimsel teel õigesti kulgemine on väga mitmetasandiline protsess – mitte midagi sellist, kuhu tasuks naiivselt pea ees sukelduda. Sellel teel on arvukalt eksiradasid, mis viivad moonutatud ja egokeskse versioonini vaimsusest. Nimelt võime ennast petta ja hakata uskuma, et areneme vaimselt, kuid selle asemel hoopis tugevdame vaimsete tehnikate abil oma ego ja enesekesksust. Seesugust põhimõttelist moonutust võib nimetada vaimseks materialismiks."

CHÖGYAM TRUNGPA (1940-1987) – meditatsioonimeister, paljude budismi ja meditatsiooni õpetust käsitlevate raamatute autor, õpetaja ja kunstnik – asutas Naropa Ülikooli, Šambhala treeningprogrammi ja rahvusvahelise meditatsioonikeskuste ühingu.