Ruunid, keraamika

Ruunid on püha tähestik, mis on jõudnud meieni muistsete germaani rahvaste vahendusel. Nemad kasutasid ruune eelkõige ennustusvahendina. Ametlikel andmetel võeti ruunid esmakordselt kasutusele Põhja-Skandinaavias elanud hõimude poolt. Vähem on teada tõsiasi, et need hõimud kuulusid läänemeresoomlaste hulka, kuna germaani rahvad saabusid Skandinaaviasse tunduvalt hilisemal ajal. Nimelt pärinevad kõige varasemad andmed ruunimärkide olemasolu kohta viimase jääaja lõpust, ca 12 000 eKr ja 10 000 eKr vahel. Sõna "ruun" tähistab "sosinal edastatud müsteeriumi" ehk püha saladust ning algselt oli tegemist iidsete märkidega, mille abil edastati, jäädvustati või korrigeeriti  universumi rütme. On üsna tõenäoline, et nii nagu Thoth andis egiptlastele hieroglüüfid, pärinevad ka ruunid Sise-Maal kõrgemates dimensioonides elavatelt valgustunud rahvastelt, kellega varastel läänemeresoomlastel tihedad kokkupuuted olid. Hiljem kuulutasid sõjakad germaanlased ruunid oma minekupärandiks. Sajandite jooksul levisid teadmised ruunidest üle kogu Põhja- ja Kesk-Euroopa ning viikingite merereiside tulemusel ka Arktikast ja Newfoundlandist kuni Vahemereni. Ruunidega töötamine ja ruunimärkidele mediteerimine võib aidata rakumälust esile kerkida  meie oma rahva ununenud ruunitähestikul (mille fragmente on siiamaani säilinud vanade peremärkide hulgas) ning teisi kaotsiläinud pühasid teadmisi.