TELOS I: Uue Lemuuria ilmutused

Aurelia Louise Jones

Lemuuria, mida tuntakse ka Emamaana, on mälestus inimkonna rakumälusse talletatud kaotatud paradiisist, kus valitses rahu, ilu, õitseng, harmoonia ja küllus ning kus osatati reaalsust teadlikult luua ja kujundada. Emamaaks on Lemuuriat kutsutud eelkõige sellepärast, et tegu võib olla kõikide Maa peale rajatud inimtsivilisatsioonide hälliga. Ent on veel teinegi tõlgendus. Nimelt tunti Lemuurias Jumal-Isa kõrval ka Suurt Jumalannat, Kosmilist Ema, kes on andnud elu kõigele elavale, sealhulgas Isale enesele.

Muistne Lemuuria oli väga rahumeelne ja väga kõrgeltarenenud jumalannakultuur, mis õitses Maa peal veel enne Atlantise aega. On teada, et armastatud Emamaa vajus vee alla üleöö ning seal elanud inimeste kaotusvalu oli nõnda suur, et veel tänagi kannavad paljud seda valu sügaval oma rakumälus.

Kui valdav osa Lemuuria mandrist või saarestikust Vaikse ookeani põhja vajus, lahkus enamik lemuurlastest Maa pinnalt teistesse tähesüsteemidesse või suundus Maa sisemusse. Käesolev raamat jutustab aga 5. dimensioonis elavate lemuurlaste salapärasest linnast Teloses, mis paikneb Shasta mäe põues ning on varjatud meie pilgu eest dimensioonidevahelise looriga.

Selge ilmaga on valge pärlina särav Shasta mägi märgatav vähemalt 100 miili kauguselt ning läheduses elavad inimesed võivad jutustada erakordseid lugusid sellest hiiglaslikust Kaskaadmägede vulkaanist. Kõige tähelepanuväärsemad lood on aga legendid salapärastest inimestest, kes elavad mäe sisemuses viienda dimensiooni sagedusribas. Väidetavalt olla nad kadunud Lemuuria mandri muistse ühiskonna järeltulijad, kes naudivad täiuslikku tervist, lõputut küllust ja tõelist võrdsust ning on säilitanud ka oma iidse kultuuri.

Selgeltnägijate jaoks on Shasta mägi nähtavaks väljenduseks hiigelsuurele purpursele eetertasandi püramiidile, mille päiskivi eendub meie planeedist kaugele ilmaruumi, ning mis ühendab meid intergalaktiliselt Linnutee galaktika Planeetide Konföderatsiooniga. Tolle aukartustäratava püramiidi pöördversioon ulatub otse Maa tuumani. Shasta mägi on sisepääs meie planeedi valgusvõrgustikesse. See on koht, kuhu enamik nii meie galaktika kui ka kogu universumi keskpäikeste energiast kõigepealt saabub – enne hajumist teistele mägedele. Enamik mäetippe, iseäranis kõrgete mägede tipud, on nn valgusmajakad, mis meie planeedi valgusvõrgustikesse lakkamatult valgust saadavad.

Olles juba enne Lemuuria mandri uppumist täiesti teadlikud oma armastatud Emamaa saatuslikust lõpust, õõnestasid muistsed lemuurlased Shasta mäe sisemusse tohutu linna. Nende eesmärgiks oli säilitada oma kultuur, aarded ja muistse Maa ajalookroonikad ning nad rakendasid selleks oma meistrioskusi energia, kristallide, heli ja vibratsiooni vallas. Nüüd elavad nad oma füüsilistes, ent surematutes kehades viienda dimensiooni piirideta reaalsuses. Neid kirjeldatakse tavaliselt kui seitsme jala pikkusi või veelgi pikemaid pikkade voogavate juustega nõtkeid olendeid. Nad kannavad valgeid rüüsid ja sandaale, kuid neid on nähtud ka värvikirevas riietuses. Räägitakse, et neil olla sihvakas keha ja pikk peenike kael, mida nad ehivad kauni pärlitest või kalliskividest kaelusega. Nad on välja arendanud oma kuuenda meele, mis võimaldab neil omavahel suhelda meelteväliste tajude abil. Samuti oskavad nad teleporteeruda ning end soovi korral nähtamatuks muuta.

Kui loome ühenduse oma sisemise jumalikkusega ning vabaneme duaalsusest, emmates enese loomupärast süütust ja üksolemist kõige elavaga, siis avaneb otse meie silme ees varjatud maailm – uus Lemuuria. Tõstes oma teadvust, tõuseme kõrgematesse dimensioonidesse, kust leiame eest arenenud valgusetsivilisatsiooni siinsamas, meie planeedil. See maailm on täis võluväge, armastust ja imesid ning kõige imepärasemat mitmekesisust. See maailm ootab, et ärkaksime tõelisele reaalsusele, mis sel pikal teekonnal Allikast eraldatuse pettekujutelma on üksnes looriga meie pilgu eest varjatud olnud.